Minu, sinu, meie kõigi kohustus!

Vana aasta viimastel päevadel tuletab lasteombudsman Indrek Teder meelde, et seadusest tulenevalt on igaühel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.  Andmekaitse ei ole abivajavast lapsest teatamisel takistuseks. 

Lasteombudsman koostas juhendi „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“. Juhendiga soovib lasteombudsman ärgitada senisest enam märkama lapse muret ja julgustada teada andma igast lapse väärkohtlemise juhtumist, aga ka näiteks sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata.

 „Loodan, et juhend on abiks igaühele, kes märkab abivajavat last ja peab sellest teada andma“, rõhutab lasteombudsman Indrek Teder juhendi olulisust iga inimese jaoks.

Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta edastada võib ning millistele seadusesätetele toetudes.

Lapse abistamise eelduseks on, et informatsioon lapse abivajaduse kohta on jõudnud pädeva ametiisiku või asutuseni. Seetõttu on lastekaitse olulised alustalad varane märkamine ja võrgustikutöö. Võrgustiku moodustavad lapsega lähemalt kokkupuutuvad inimesed: lasteaiakasvataja või õpetaja, huviringi juht, treener, arst, sõbra või mängukaaslase vanemad, noorsoopolitseinik jne. Kõigil neil on oluline roll lapse abivajaduse märkamisel ja pädevate asutuste teavitamisel.

Lastekaitse seaduse järgi on igal inimesel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest (LaKS § 59 lõige 1), olgu nad sugulased, naabrid või juhuslikud möödujad. Lapse abi ja kaitseta jäämine on igaühe vastutusel, kes märkab lapse abivajadust, kuid ei anna sellest teada.

Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Näiteks peab teatama naaber, kui lastega peres on sageli kuulda karjumist, nuttu, asjade loopimist. Teatama peab mängukaaslase vanem, kui laps näiteks tassi katki pillamise puhul kardab paaniliselt, et teda karistuseks lüüakse.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu.

Lapse abivajadus võib tuleneda tema:

-          võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest),

-          sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest,

-          pere toimetulekuraskustest jne.

Näiteks võib laps abi vajada, kui ta elab üksi; kui ta vajab erispetsialisti abi, kuid lapsevanem ei tunnista seda; kui ta ei käi koolis; kui ta jooksis kodust ära; kui ta pani toime süüteo.

Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed, kelle elu ja tervis vajab kaitset. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Näiteks on laps hädaohus, kui ta on vägivalla ohver, kui ta on tõsiselt haige, kui ta üritas enesetappu, kui ta on tugevas alatoitumuses.

Abivajavast lapsest tuleb teatada valla- või linnavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale. Vall

a- või linnavalitsuse lastekaitsetöötaja on last ümbritseva võrgustiku sõlmpunkt ja lapse abivajadust puudutava teabe koondaja. Kuigi igas valla- või linnavalitsuses ei ole tööl eraldi lastekaitsespetsialisti, on sellegipoolest alati olemas töötaja, kes vastutab lastekaitse eest. 

Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada tõsise ohu ja õigusrikkumise korral kõigepealt politseile ja seejärel ka valla- või linnavalitsusele. Politsei- ja Piirivalveameti kõigi nelja piirkondliku prefektuuri kriminaalbüroos on moodustatud lastekaitseteenistused, kes tegelevad laste vastu suunatud ja laste poolt korda saadetud kuritegude uurimisega.

Andmekaitse põhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamist! 

Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid valla- või linnavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks.

Vajaduse korral võib abivajavast lapsest teataja jääda anonüümseks. Anonüümsuse tõttu võib aga kannatada teate usaldusväärsus ja kontrollitavus ning seeläbi võimalus last abistada ja kaitsta. Kui aga abivajavast lapsest teataja avaldab oma andmed, siis on valla- või linnavalitsusel ja politseil ka teataja andmete suhtes kohustus järgida andmekaitse põhimõtteid. Valla- või linnavalitsus ja politsei, samuti asutus, kus abivajavast lapsest teataja töötab, võivad põhjendatud juhtudel piirata juurdepääsu teataja isikuandmetele ja keelduda nende väljastamisest küsijale. Samas hirm oma isiku ilmsikstuleku osas ei tohiks kedagi tagasi hoida abivajavast lapsest teatamisel. Näiteks kui kardetakse lapse seadusliku esindaja reaktsiooni, siis võiks mõelda, mida tunneb laps sellise inimese meelevallas. 

Juhendi „Abivajavastlapsest teatamine ja andmekaitse“ terviktekst. 

Pühade soovid!

Vasalemma Valla Lastekaitse Selts 

soovib kõigile 

meeleolukat, õnnelikku ja lähedastega koos veedetavaid

jõule ja aastavahetust!

Küpsetage piparkooke! :)

Jõule oodates...

Ühel korralikul jõuluootusperioodil, mil maad katab paks ja pehme lumevaip, on kõige õigem piparkookide küpsetamise vahepeal kelgutamas käia. Sinna saab minna kas kogu perega või siis kohale jõudes kelgumäelt ühise sõidu tegemiseks sõbrad leida. On vähe asju, mis loovad kergemini ja kiiremini sõprussuhte, kui koos kelgult lumehange lendamine.

Aga mida teha, kui maa on must? Neli päeva enne jõululaupäeva ja maa on ikka veel must ning kelgutamisest saab vaid öösel und näha.

Siis on õige aeg võta üheskoos kätte mõned head jõuluraamatud. Süüdata küünlad, tuua piparkoogid ja teekann lähemale, pugeda koos sõprade või perega sooja teki alla või istuda kamina ette ning üksteisele jõulujutte lugeda.

Häid jõulujutte on palju ning just nõnda neil lumevaesematel talvedel jõulutunne tulebki...

Kui jõulujutte juurde vaja, siis aitab raamatukogu.

PS: Head laste jõuluraamatute soovitused on blogi sissekande kommentaaridena igati oodatud.

Kelleks ma saada tahan?

Tõlge: Kui ma olin viieaastane, siis ütles mu ema alati, et õnn on elu võti. Kui ma kooli läksin, siis nad küsisid minult, kelleks ma suureks saades saada tahan. Ma kirjutasin: "Õnnelikuks". Nad ütlesid mulle, et ma ei saanud ülesandest aru ning mina ütlesin neile, et nad ei saa elust aru.

Järeleaitamistund Vasalemmas orienteerujatele

Novembrikuu lõpus toimus Vasalemmas Päkapikkude orienteerumine. Siinkohal jagame ka blogilugejatele teadmisi Vasalemmast ja selle ajaloost. 

1. Millised asutused on selles majas enne olnud?

1. Apteek ja seltsimaja
2. Pood ja seltsimaja
3. Pood ja apteek

Allpood –  selles majas oli mõisniku von Baggehufwudt´i seltsimaja (natuke selle maja kõrval), kus mängiti näitemänge, näidati tummfilme ja oli ka väike pood-teemaja. Selles seltsimajas kuulsid Vasalemma inimesed esmakordselt grammofonimuusikat. 1913-1914 ostsid hoone Valdsnepid jätkasid poepidamist. Nõukogude ajal “Paemurru kauplus”.

2. Mis hoone siin asus?

1. Hobusetall
2. Telliskivivabrik
3. Kõrts

Kuljuse kõrts – Voldemar Kuljus pidas kõrtsi, hiljem oli Kuljus ka kohalik konstaabel. 1944. aastal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Ameerikasse.

3. Mis asus selles majas enne 1996. aasta tulekahju ning mis asutused on kõrvalmajas olnud?

1. Siin vallamaja. Kõrvalmajas algul raamatukogu ja hiljem ambulants.
2. Siin raamatukogu. Kõrvalmajas algul leivatööstus ja hiljem ambulants.
3. Siin ambulants. Kõrvalmajas algul raamatukogu ja hiljem leivatööstus.

Vasalemma raamatukogu, vastas Timbu Manni maja – pagar Timbu-Juss, hiljem Karpovi leivatööstus, seejärel ambulants – kohaliku pagarmeistrina töötas Johannes Aarmann, keda rahavasuus kutsuti Timpuks (Timbu-Jussiks), kuna vanasti olid sellenimelised saiad. Tema valmistatud leivad-saiad-koogid-tordid olid oma kvaliteedi poolest kuulsad ka kaugemal. Johannes Aarmann oli lihtne külapoiss, ehitas sulasepalgast maja, kus hakkas pagariks. Tema naine müüs samas kondiitritooteid ja kohvi. 

4. Millised regulaarsed üritused toimusid enne II maailmasõda kuuseplatsil ning mis asutused on vastasmajas olnud?

1. Siin turg. Vastasmajas karn ja piimapunkt.
2. Siin turg. Vastasmajas rätsep ja apteek.
3. Siin turg. Vastasmajas kingsepp ja piimapunkt.

Jaama 20 – Oderi karn. Ruudukujulise põhiplaaniga paekivihoones on Nõukogude ajal tegutsenud ka piimapunkt.

Turuplats. Tänapäeval tuntud ka kuuseplatsina, selle keskel kasvava üksiku kuuse järgi. 1934. aastal oli turg 3 korda nädalas.

5. Mis asutus töötas selles majas aastatel 1931-1998?

1. Kõrts
2. Apteek
3. Koolimaja

Apteegi maja. 5. novembril 1931.a. avati Jaama tee 16 majas pood, mida pidas Jüri Pruning, osa majast oli välja renditud apteegiks Adalbert Jantrale. Majas tegutses ka Nõukogude võimu ajal apteek ja toidukauplus nn „karn”. Majas tegutses apteek kuni aastani 1998. Suure maja ühes osas töötas pood, mille Nõukogude ajal vahetas välja Keila Tarbijate Kooperatiivi toiduainete kauplus. 1982. aastani tegutsenud poodi kutsus rahvasuu ikka karniks.

6. Selles majas elas Keila mõisnik parun Kurt Fersen. Mille poolest oli tema tegevus oluline Vasalemma aleviku arengus?

a.       Tema korraldusel loodi Keila ja Vasalemma vahele rongiliiklus

b.      Rajas Vasalemma mõisa

c.       Jagas talle kuuluvad maad kruntideks ja müüs maha

Üks esimesi maju Vasalemmas. Selles majas elas Keila mõisnik parun Kurt Fersen, kes hakkas müüma Keila mõisa endisi maid-metsi. Suuremad tükid müüdi metsakauplejatele, väiksemad ehituskruntideks 1920-ndatel aastatel. Müüki läks suvilate ehituseks 140 krunti.  

7. Siin oli  aastatel 1905 – 1940  üks kuulsamaid Vasalemma tööstusettevõtteid. Mis?

1. Lubjatehas
2. Viinavabrik
3. Viljakuivati

Woldemar Milvei lubjaahju varemed. Lubjaahi töötas aastatel 1905-1914 ja 1931-1940. Samas tegutses ka telliskivide tööstus. Kohale lisab salapära lugu mehest, kes end pärast sõja lõppu Vene võimude eest korstnas varjas. Lubjaahju korsten lammutati 1962. aastal.  Siin oli lubjatööstus, telliskivitööstus ja sepikoda. Kavas oli sisse seada paekivi tahumise töökoda

8. Mis oli siin majas enne II maailmasõda?

a.       Piima kokkuostupunkt

b.      Hobusetall

c.       Koolimaja

Seltsimaja – Johannes Milvei karjalaudast on ehitatud praegune Vasalemma seltsimaja. 

Sünnipäev!

Just täna, 10. detsembril saab Vasalemma Valla Latsekaitse Selts 6 aastaseks. 


Soovime üksteisele õnne ning täname kõiki, kes selle aja jooksul meie tegemistele kaasa on aidanud - kas korraldades, toetades või osaledes.

Lugu sellest, kuidas päkapikud orienteerudes Vasalemma tundma õppisid

Lund ei olnud. Aga olid lumetants, mängud, piparkoogid, jõulukaardid, laat, tõrvikud, kuusepuu ja üks korralik orienteerumine.

27. novembril toimus Vasalemmas kogupereüritus Päkapikkude orienteerumine, mis tõi üle valla kokku peaaegu sada osalejat, kes üheskoos oma kodukanti rohkem tundma õppisid ning esimest adventi tähistasid.

Päeva tähtsündmuseks kujunes kaheksast kontrollpunktist koosnev orienteerumisrada. Rajale mineku eelse soojendusena korraldati jõuluootusele kohane lumetants. Eks ikka selleks, et jõuludeks paks lumevaip Vasalemma endasse mässiks. Teele tuisanud kolmteist meeskonda näitasid aga kõige ehtsamalt seda, milline üks kogu pere ja valla üritus olema peab – suurimas meeskonnas oli kümme osalejat ning noorim teele mineja naudib vankrisõitu seni kuni käima õpib.

Kodukoha orienteerumine ei tähendanud vaid oma koduõuel, sõbra ja naabri hoovis kaardi järgi erinevate kohtade üles leidmist, vaid uuris ka osalejate teadmisi kodukoha ajaloost. Ühise teadmistekontrolli tulemusena teame nüüd kõik, et parun Kurt Fersen oli see, kes jagas talle kuulunud Vasalemma alad kruntideks ning pani nende müügiga aluse aleviku tekkele, et bussijaama juures tegutses Kuljuse kõrts, et II maailmasõja eelsel ajal oli seltsimajas hobusetall ning oskame igale Vasalemma tulnud uudistajale näidata, kus asus lubjavabrik, leivatööstus, apteek, karn ja piimapunkt.

Lumeootel orienteerumisrajalt tagasijõudnud said nautida sooja glögi, osaleda jõulukaartide meisterdamise või piparkookide kaunistamise töötoas, märkida suurele Vasalemma valla kaardile endale olulised paigad ning ostelda pisikesel jõululaadal. Viimase müügilettidelt võis leida kõike jõuludeks vajalikku alates ehetest, kuusekaunistustest, kaasaegsetest ehk Hello Kitty ja Muumide kujulistest piparkookidest kuni magusa meeni.

Suures melus korraldati ühised ringmängud, söödi soojad saiakesed ning autasustati tublimaid orienteerujaid. Õues võimust võtva hämaruse ning vihma trötsimise vaimus seati üheskoos rongkäiguna tõrvikute valgel sammud suure kuuse juurde. Laululaste esitatud jõululaulud ning suurel kuusel küünalde süütamine andsid kinnituse – jõulud lähenevad ja ega ka tali taeva saa jääda.

Vasalemma Valla Lastekaitse selts tänab siiralt ja südamest kõiki osalejaid, laululapsi, korraldusel olulise panuse andnud Vasalemma Hariduse Edendamise Seltsi, Vasalemma Eluterve Keskkonna Seltsi ja Vasalemma Aedlinna Seltsi ning rahaliselt toetanud Leader programmi, Vasalemma vallavalitsust ja Branta kantseleikaupade poodi.

Juba sellel pühapäeval !

Kaks nädalat "Päkapikkude orienteerumiseni"

Vasalemma Valla Lastekaitse Seltsil on hea meel pärast viimasel ajal toimunud koosolekuid edastada eelteade meie järgmise suurema ettevõtmise kohta.

27. novembril ehk esimesel advendil 

toimub Vasalemma seltsimajas ning selle ümbruses kogupereüritus

"Päkapikkude orienteerumine"

Päev algab kell 12 kodukoha teemalise orienteerumisega, mis on avatud kõigile soovijatele ning lõppeb kell 16 suure kuuse juures ühise jõulurahu väljakuulutamisega. Vahepealsel ajal toimuvad seltsimajas ka erinevad meisterdamise töötoad, ühise kodukandi kaardi joonistamine ning jõululaat. Igast valla otsast osalejate kohale toomisel on abiks valla buss.


Tegevuses on meile abiks vabatahtlikud, Vasalemma Eluterve Keskkonna Selts, Vasalemma Hariduse Edendamise Selts ja Vasalemma Aedlinnaselts. 
Toetajad: LEADER programm ja Vasalemma Vallavalitsus.

Joonistas Kristjan Allik 8a.

Joonistas Kristjan Allik 8a.

Vaba. Kiusamisest vaba!

Lastekaitse Liit veab projekti "Kiusamisest vaba lasteaed".

Projekt eesmärk: Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks lastel olema pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete suhetega koolis.

Projekti tutvustav video Terevisioonis.

Projekti veebilehekülg.

2013. aastast laieneb projekt veelgi. Seni on kõigil võimalik tutvuda veebilehel olevate materjalidega, mõned nipid selgeks õppida ja mis peamine - lastega rääkida.

Milline eeskuju Sina oled?

Lapsed näevad.
Lapsed teevad.

Kohe algab november – lapse õiguste kuu

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis kajastab kõigil maailma lastel olevaid rahvusvaheliselt tunnustatud õiguseid.

Eesti Vabariik tähistab tänavu ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 20-ndat aastapäeva ning selle puhul on MTÜ Lastekaitse Liit nimetanud novembri Lapse õiguste kuuks. Lisainfo toimuvatest tegevustest. 

Igal lapsel on muuhulgas:

• sünnipärane õigus elule
• õigus nimele
• õigus omandada kodakondsus
• õigus võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud
• õigus säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma ebaseadusliku vahelesegamiseta
• õigus mitte olla eraldatud oma vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui niisugune eraldamine toimub lapse huvides
• õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus
• õigus väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes
• õigus sõnavabadusele
• õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele
• õigus moodustada ühinguid ja vabadus rahumeelseteks kogunemisteks
• õigus sellele, et tema eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet
• õigus seaduslikule kaitsele
• õigus juurdepääsuks mitmekülgsele riiklikule ja rahvusvahelisele informatsioonile ja materjalidele, eriti neile, mille eesmärk on lapse sotsiaalse, vaimse ja kõlbelise heaolu ning füüsilise ja vaimse tervise areng
• õigus lasteasutuste, lastekaitseteenistuste jm. hüvedele
• õigus kaitsele igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest
• õigus riigi erilisele kaitsele ja abile, kui ta on ajutiselt või alaliselt ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda
• õigus vaimse või füüsilise puude olemasolul elada täisväärtuslikku ja rahuldavat elu tingimustes, mis tagavad eneseväärikuse, soodustavad enesekindluse kujunemist ja võimaldavad ühiskonnas aktiivselt osaleda
• õigus võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele
• õigus sotsiaalsele turvalisusele
• õigus eluasemele
• õigus haridusele
• õigus saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt
• õigus puhkusele ja jõudeajale
• õigus täiel määral osaleda kultuuri- ja kunstielus 
• õigus olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule
• õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest
• õigus olla kaitstud kõigi lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest.

Selleks, et saada lapse õigustest ning nende ellu rakendamisest täielik ülevaade tutvu ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. 

Lapse õigustest ja ka kohustustest on ülevaade Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduses. 

Head lapse õiguste kuud! :)

Kord kohtusid Laps, Lapsevanem ja Internet

7 asja mida lapsevanemana teha, et kaitsta oma last internetis peituvate ohtude eest:

1. Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.
2. Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises:
   a. õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, msn jne.),
   b. õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud),
   c. tuvasta need netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab,
   d. tuvasta need netilehed, millest laps peaks hoiduma,
   e. tee endale selgeks kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.
3. Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
4. Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.
5. Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.
6. Julgusta last alati tulema Sinu juurde kui midagi arvutiga või internetis juhtub.
7. Pea alati meeles, et arvuti ei asenda lapsevanemat!

Mõned kohad, kust saab kasulikku infot:

• Projekt "Targalt internetis" (ülaloleva info allikas)
• NB: 28.10.2011 Targaltinternetis noortepäev Solarise keskuses
• Päriselus Sa kaitseksid oma last. Tee seda kainternetis! 
• Laste ja noorte internetikasutuse uuring: EU Kids Online 

Kommentaaridesse on oodatud soovitused lapsevanematele ja kasuliku viited.

Laste ja perede arengukava 2012-2020

Täna, 20. oktoobril 2011, kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks "Laste ja perede arengukava 2012-2020: Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond". 

Arengukava peaeesmärk on  laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi 
tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. 

Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki:

1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust,
2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid,
3. Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda,
4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet,
5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.

Tutvu: "Laste ja perede arengukava 2012-2020: Targad vanemad, toredad lapsed, tugev ühiskond". 

Loe Postimehe artiklit: "Perede arengukava seab eesmärgiks rahvaarvu suurendamise".

Mida me teinud oleme?

Vasalemma Valla Lastekaitse Seltsi üheks põhitegevuseks on lastele, noortele ja peredele suunatud ürituste korraldamine.

Oleme korraldanud:

-          mitmel korral lastekaitsepäeva tähistamise

-          koolivaheaegadel üritusi

-          advendiajal päkapikuhommikuid

-          suusa- ja lauatennisevõistluse

-          koos lastega prügikoristusaktsiooni

-          heategevuslikke lasteriiete müüke

-          info levitamist 

-          Vasalemma seltsimajas noortetoa loomist

-          ja veel nii mõndagi teist toredat tegemist.

Kui tahad meie tegemistes kaasa lüüa, siis anna endast julgelt märku!

Mina ja suured inimesed

Raamatus oli öeldud: "Boamaod neelavad oma saagi tervelt alla, ilma et nad seda näriksid. Siis ei jõua nad enam liigutadagi ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad." 

Siis mõtlesin ma palju dzungliseikluste üle järele ja ka minul õnnestus teha värvipliiatsiga oma esimene joonistus. Minu joonistus number 1. Ta oli niisugune:

Näitasin oma meistriteost suurtele inimestele ja küsisin, kas minu joonistus ajab neile hirmu peale. Nemad aga vastasid mulle: "Mispärast peaks kübar hirmu peale ajama?" 

Minu joonistus ei kujutanud kübarat. See kujutas boamadu, kes elevanti seedib. Siis ma joonistasin boamao sisemuse, et suured inimesed aru saaksid. Neile on ju alati seletusi tarvis. Minu joonistus number 2 oli niisugune:

Suured inimesed soovitasid mul jätta nii kinniste kui ka lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatika vastu huvi tunda. Nii ma siis jätsingi kuueaastaselt maalikunstniku toreda elukutse maha. Minu esimese ja minu teise joonistuse ebaõnnestumine oli mult julguse röövinud. Suured inimesed ei saa ju ise kunagi mitte millestki aru, lastel aga on nii tüütu neile ikka ja jälle seletusi anda. Nii ma siis pidingi endale teise ameti valima ja õppisin lennukeid juhtima. Olen igal pool maailmas natuke lennanud. Ja maateadusest, tõsi küll, on mulle palju kasu olnud. Oskasin kohe esimesest pilgust vahet teha Hiinamaa ja Arizona vahel. See on väga vajalik, kui oled öösel ära eksinud. Oma elu jooksul olen suure hulga tõsiste inimestega kokku puutunud. Olen suurte inimeste seltsis palju elanud. Olen neid üsna lähedalt näinud. See ei ole minu arvamust nende suhtes just eriti parandanud. 

Kui kohtan neist mõnda, kes mulle natuke terasemana tundub, siis teen temaga katset oma esimese joonistuse abil, mida olen siiani alal hoidnud. Alati olen tahtnud teada saada, kas ta on tõepoolest arusaaja inimene. Ja ikka on ta mulle vastanud: "See on kübar." Siis ei räägi ma temaga ei boamadudest, ei ürgmetsadest ega ka taevatähtedest. Laskun tema tasemele. Kõnelen temaga bridzist, golfimängust, poliitikast ja kaelasidemetest. Ja suur inimene on väga rõõmus, et on nii mõistlikku meest tundma õppinud.

(Väike Prints - Antoine de Saint-Exupery)