10.12.2005. aastal loodud seltsi eesmärk on kõigi Vasalemma valla laste õiguste, arengu ja huvide kaitsmine.
Seltsil on 14 liiget ning juhatus, kuhu kuuluvad Tiiu Mets, Küllike Zukker, Liivika Erissaar, Hanna Uustal ja Kaire Veeroja-Vannaasseme.

Teisipäev, 11. detsember 2012

Tagasivaade: ISEtegija teine koolituspäev


Kui esimene koolituspäev keskendus ühiskonnas (sh näiteks Vasalemmas ja Padisel) parandamist vajavate aspektide kindlaks määramisele, siis teisel korral liiguti valdkonnas hoogsalt edasi läbi omapoolsete lahenduste projektiideedeks arendamise.

Teel projekti konkreetse planeerimiseni peatuti aruteludel erinevate rahastusvõimaluste üle (nt Avatud Eesti Fondi noortefond ning programm Euroopa Noored) ning vaadeldi ka lähedalt sagedasemaid projektikirjutamise vigu. Ikka selleks, et neid vältida.

Päeva lõpuks hakkasid oma kuju saama kaks konkreetset projektiideed:
-          keskkonnateemaline noortealgatusprojekt Padisel
-          tervislike eluviiside teemaline rahvusvaheline noortevahetusprojekt Vasalemmas.

Nüüd tuleb vaid pöidlaid hoida, et projektid suurte pühade ajal vaikselt küpseks ja valmiks. Selle toetuseks saavad projektitegijad jätkuvat toetust ning hüva nõu selle kohta, kuidas taotlus parimal viisil valmis kirjutada.  

Kolmas ehk viimane koolitusprogrammi osa toimub uue aasta 13. jaanuaril.

Koolitusprogrammi lisainfo. Koolitusprogrammi toetab LEADER programm.





Reede, 30. november 2012

Laste õigused nende endi silmade läbi


Täna lõppev november ei ole ainuüksi tuntud kui Movember ehk kuu, mil pööratakse rohkem tähelepanu meeste tervisele, vaid ka laste õiguste kuu.

Selle puhul soovime meie pöörata teie tähelepanu ühele huvitavale materjalile, mis kannab nime „Laste õigused nende endi silmade läbi“.

Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal välja andud materjal annab huvitava ülevaate sellest, mida tähendab olla laps tänapäeva Euroopas (puudused ja eelised), millised mõjutused on laste elus, mis seob inimõiguseid ja laste õiguseid ning kuidas laste õigusi toetatakse (nii noorte algatuse ja osaluse võtmes, kui ka rohkem haavatavate sihtgruppidega tegelemisel).

Põnevat 36-leheküljelist uudistamist ning head laste õiguste kuud!

Neljapäev, 29. november 2012

Tagasivaade: ISEtegija esimene koolituspäev


Eelmisel pühapäeval kohtusid noored projektikirjutamishuvilised Vasalemmas, et osa saada projektikirjutamise koolitusprogrammi „ISEtegija“ esimesest koolituspäevast.

Põneva päeva jooksul jõudsime omavahel tuttavamaks saada, kuid samas ka ühtteist olulist projektide teemal käsitleda.

Arutlesime selle üle, mis tundub projektide tegemisel keeruline:
-          juhtimine
-          meeskonna toimimine, koos hoidmine
-          paberimajandus
-          seadusandlus
-          idee leidmine
-          jms

Selleks, et mõelda, kust enda ideed alustada, arutasime, mis on meie arvates ümbritsevas ühiskonnas halvasti:
Näiteks
-          noortel pole piisavalt kasulikke vaba aja veetmise võimalusi
-          (kooli)kiusamist on palju
-          noorte alkoholi ja narootiliste ainete tarvitamine
-          vähekindlustatud peresid ei toetata, neil on vähe võimalusi

Välja toodud probleemidest valisid osalejad selle, millega nad tegelema soovivad hakata ning mõtlesid välja kõikvõimalikke tegevusi, läbi mille probleemi lahendada saaks. Päeva lõpu poole vaatasime, milliseid neist saaksid nad oma projektide raames ise ellu viia. Vahepalana tutvusime paljude erinevate võimalike noorteprojektide näidetega.

Järgmine koolitusprogrammi osa toimub juba sel pühapäeval 2. detsembril.

Koolitusprogrammi lisainfo. Koolitusprogrammi toetab LEADER programm.


Projekti algus

Üks projektimeeskondadest projektitegevuste üle arutlemas.




Reede, 16. november 2012

Reede, 9. november 2012

Projektikirjutamiskoolitus koju kätte


Vasalemma Valla Lastekaitse Selts
kutsub 
Vasalemma, Padise, Keila, Nissi ja Kernu valla noori vanuses 15-30 eluaastat

Projektikirjutamise koolitusprogrammi
„ISEtegija“

Arvad, et sinu kodukohas võiks toimuda rohkemat ja põnevamat?
Sul on häid ideid, mida ja kuidas teha?
Sul on tahtmist, et seda teha?

Kui jah, siis see koolitusprogramm aitab sul ideed teoks teha!

I osa: Minu unistused versus projektimaailm
25. november 2012
10.30-16.30
Vasalemma seltsimajas
Avatud kõigile noortele huvilistele

II osa: Kuidas projektitaotlust kirjutada?
2. detsember 2012
10.30-16.30
Vasalemma seltsimajas
Avatud kõigile, kel tekkinud projektiideed

III osa: Kuidas me projektid ikkagi ellu viime?
13. jaanuar 2013
10.30-16.30
Vasalemma seltsimajas
Avatud kõigile, kel tekkinud projektiideed

Kogu programmi vältel pakutakse ideede arendamise ning projektikirjutamise individuaalseid konsultatsioone.

Koolitab: Nele Mets

Täida kandideerimisvorm hiljemalt 22. novembril ning tule koolitusprogrammist osa saama. 

Osaleda võib kas ühel, kahel koolitusel või kogu programmis!
NB: Koolitusel osalemine on tasuta ning osalemise eest väljastatakse tunnistus.


Koolitusprogrammi korraldamist toetab Leader programm.
Lisainfo: Nele Mets - nelemets@gmail.com



Pühapäev, 4. november 2012

Laupäev, 27. oktoober 2012

Mida tuleks lastele ja noortele õpetada?


Arengufondi ekspert Imre Mürk rääkis selle nädala ühel hommikul Terevisioonis USA tulevikuuuringute instutuudi Palo Alto uuringutulemusi seoses sellega, milliseid oskusi on vaja omandada inimestel, kes 2020ndatel ja edasi tööturul tegutsevad. Ehk siis ka tänapäeva noortel ja lastel.

  • Mõtestamine: Mida rohkem arvutid arvutavad, seda olulisemaks muutub inimese võime anda asjadele susuline tähendus. Vaid inimene saab mõtestada midagi uut, millel on teiste jaoks väärtus.
  • Loov mõtlemine ja kohanemine:Tööturul muutub väärtuslikuks oskus reageerida leidlikult ja adekvaatselt ootamatule situatsioonile.
  • Sotsiaalne intelligentsus: Oskus tunnetada inimeste vajadusi, luua teistega usalduslik suhe ja seda hoida – need jäävad alati inimese eeliseks masina ees.
  • Kultuurideülene kompetents: Järjest tähtsamaks muutub oskus toime tulla erinevates kultuurikeskkondades.
  • Programmeeriv mõtlemine: Oskus suuri andmemahtusid kontseptuaalselt ja tulemuslikult töödelda.
  • Uue meedia kirjaoskus: Oskus kasutada sisu edastamisel väga mitmekesiseid sotsiaalmeedia vahendeid.
  • Trans-distsiplinaarsus: T-kujuline õppimine: lisaks elukutsele tuleb omandada laiem arusaam maailmast (ettevõtlus, poliitika, teadus, globaalprobleemid).
  • Enesejuhtimine: Oskus tohutust infoväljast vajalikku infot filtreerida ja eristada olulist ebaolulisest, et eesmärgipäraselt areneda.
  • Virtuaalne koostöö: Hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitades neis kollektiivi tunnet.


Nüüd tuleb vaid läbi mõelda, kuidas seda läbi mitmete erinevate võimaluste kasutamise (nii koolis kui ka väljaspool kooli) õpetada, õppida ja innustada.



Pildi teksti tõlge: Elu on ettevalmistus tulevikuks.
Pildi allikas

Pühapäev, 21. oktoober 2012

Suurmehed laste teemal



PS: Vabandame postituste vahele jäänud pikema pausi eest. Nüüd tagasi lainel. Facebookis pidevalt. :)

Pühapäev, 9. september 2012

Mõtteaineks noorte toetamisel


Ehk võimalus tutvuda Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis kaitstud Nele Mets´a magistritööga „Eesti noorte resilientsust toetavad kaitsefaktorid“

Magistritöö põhjal on kirjutatud kaks artiklit:
-       Eelretsenseeritud artikkel ajakirjas Sotsiaaltöö: „Eesti noorte resilientsust toetavad kaitsefaktorid“ 
-      Noorsootöö ajakirjas Mihus: „Noorsootöö koht reaalseelu muinasjutus“

Põnevat uudistamist ning arvamuse avaldamist!


Laupäev, 1. september 2012

Kooli! Koolirahuga :)


Vasalemma Valla Lastekaitse Selts soovib kõigile kooli minejatele põnevat esimest septembrit ning veelgi põnevamat kooliaastat! Et uudishimu kunagi otsa ei saaks!

Hea võimalus kõigile positiivselt meeldejääva kooliaasta toetamiseks on koolirahu sõlmimine.

Mis see on?
Koolirahu leping on hea viis õpetajate ja õpilaste vahel välja töötada kokkulepped, kuidas koolikeskkonda paremaks muuta. Lepinguid võivad sõlmida klassid eraldi, aga ka ülekooliliselt õpilasesinduste kaudu. Üle-Eestiline Koolirahu leping sõlmitakse iga kooliaasta alguses haridus- ja teadusministri ning Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esindaja vahel. 2012/2013 kooliaasta koolirahu kuulutatakse täna, 1. septembril välja Sillamäel.

Koolirahust saad rohkem lugeda koolirahu kodulehelt ning tutvuda ka koolirahu lepinguga


Neile, kel täna ametlikult uus kooliaasta ei alga... mõnusat õppimist igasse päeva!



Kolmapäev, 22. august 2012

Lapse õigused Eestis 2011. aastal


Juba mõnda aega tagasi ilmus Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne 2011 „Inimõigused Eestis2011“, milles on ka Malle Hallimäe poolt kirjutatud peatükk lapse õiguste kohta. Siinkohal teeme sellest väljavõtte ning innustame teid tutvuma kogu peatüki ning miks mitte ka aruande teiste osadega.


Lapse õigused


Aastal 2011 täitus 20 aastat Eesti Vabariigi ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse õiguste konventsioon oli üks esimesi rahvusvahelisi inimõigustealaseid dokumente, mille taasiseseisvunud 
Eesti Vabariik ratifitseeris, väljendades sellega tahet panustada laste parema elukvaliteedi tagamisse. Konventsiooni kohaselt lasub osalisriikidel laste ees tähtis kohustus tagada neile ÜRO lapse õiguste komitee regulaarne kontroll konventsiooni täitmise üle.

Hinnates arenguid lapse õiguste valdkonnas 2011. aastal, tuleb positiivsena eelkõige välja tuua juba eelmises, 2010. aasta inimõiguste aruandes mainitud seadusandja poolt õiguskantslerile lasteombudsmani volituse andmist, õiguskantsleri poolt Õiguskantsleri Kantseleisse lapse õiguste osakonna loomist ning selle tegevuse alustamist ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Laste ja perede arengukava 2012–2020“.

Samuti saab märkida, et Riigikohtu lahendites tunnistatakse last üha enam kui õigussubjekti, ning rõhutatakse kohtu uurimisprintsiibi olulisust antud asjades.


Aastal 2011 tuleb eelkõige esile tõsta seadusandja tahet väärtustada last ja tema õigusi Eesti Vabariigis. Riigikogu täiskogu istungil 2. veebruaril otsustati õiguskantslerile anda lasteombudsmani volitus. Seega on nüüd õiguskantsleril ühene volitus tegutseda laste ombudsmanina, nähes ette õiguskantsleri õiguse, aga ka kohustuse täita ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt soovitatud laste ombudsmani ülesandeid.

Nii täiskasvanud kui ka lapsed vajavad oma õiguste kaitsmiseks sõltumatuid institutsioone, siiski on mitmeid täiendavaid põhjuseid laste inimõigustele erilise tähelepanu kindlustamiseks. Lapsed on õiguste omajad, kuid oma õiguste teostamises sõltuvad nad täiskasvanutest. Ombudsmanivolituste andmine on vajalik riigisiseselt selge signaali andmiseks, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ning et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt.

Lasteombudsmani ülesannete täitmiseks moodustas õiguskantsler Indrek Teder Õiguskantsleri Kantseleis laste õiguste osakonna. Õiguskantsler näeb lasteombudsmani ülesandena olla eelkõige erapooletu analüüsija ning probleemidele tähelepanu juhtija, järelevalve teostaja ja laste eestkõneleja, aga ka koordineerija, kes vaatab lastekaitsesüsteemi tervikuna ja edendab koostööd erinevate lastekaitsega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel. Osakonna tegevuse prioriteetideks on laste soovide, tahtmiste, aga ka murede väljaselgitamine, lapse õigustest ja kohustustest teavitamine ning laste õiguste rikkumistele reageerimine.

Aasta lõpus valmis juhis lastega töötavatele spetsialistideleabi vajavast lapsest teavitamisel. Juhendi eesmärk on julgustada igaüht teada andma lapse väärkohtlemisest ja heaolu ohustamisest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada. Varane märkamine ja võrgustikutöö on lastekaitse olulisteks alustaladeks.

Laste ja perede arengukava 2012-2020

Vabariigi Valitsus kiitis 2003. aastal heaks „Lapse õiguste tagamise strateegia 2004–2008“, mis oli esimene riiklik algatus tegevuste strateegiliseks planeerimiseks, lapse õiguste teadvustamiseks ja tagamiseks valdkonnaüleselt.

„Laste ja perede arengukava 2012–2020“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 10. oktoobril 2011. aastal. Arengukavas lähtutakse põhimõttest, et iga laps on väärtus omaette. Seega kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu, tagades kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimalused. Arengukava üldeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Arengukava alusel töötatakse välja kaks rakendusplaani, millest esimene (perioodiks 2012–2015) on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Lõpetuseks saab välja tuua uue lastekaitse seaduse eelnõu väljatöötamise algatamise Sotsiaalministeeriumi poolt 2011. aasta lõpus. Kauaoodatud uue lastekaitse seaduse väljatöötamine toimub „Laste ja perede arengukava“ ülesannete täitmise raames.

Laste õigused meedias

Üldiselt on Eesti noored teadlikud sellest, mis ohud internetis neid ähvardada võivad. Eeltoodut kinnitab ka uuring „EU Kids Online 2010“, millest selgub, et Eesti lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osavaimad: nimelt oskasid Eesti lapsed uuringus nimetatud kaheksast turvalise kasutusega  seotud oskusest nimetada viit. Samas on kõrge interneti kasutussageduse tõttu Eesti lapsed Euroopas esirinnas internetiohtudega kokku puutumises.

Alates 2010. aasta sügisest teevad Euroopa Liidu poolt kaasrahastatava projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liidu koordineerimisel koostööd Tiigrihüppe Sihtasutus, lasteabitelefon 116 111, Sotsiaalministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Lasteabitelefon 116 111 kaudu saavad lapsed ja lapsevanemad nõu ja abi, mida teha ning kellele teatada, kui lapsel on internetis suhtlemisel tekkinud probleemid. Lasteabitelefoni veebilehe www.lasteabi.ee kaudu saab nõu ja abi ka Skype’i ning msni vahendusel. Projekti raames avati veebikeskkond www.vihjeliin.ee, mis võimaldab interneti kasutajal edastada teavet internetis levivast laste seksuaalset ärakasutamist kujutavast materjalist.

„Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014“ täitmise raames alustas Politsei- ja Piirivalve algatusel 2011. aasta juunis tööd virtuaalpolitsei, millega samuti toetatakse laste ohutumat internetikasutust.

PS: Viitamisel soovitame kasutada originaalallikat.

Pilt pärineb: Street Art Utopia Facebooki lehelt.

Neljapäev, 2. august 2012

Kaasahaarav, kuid mitte kerge suvelugemine


Jah, mõnus on suvel võtta kätte raamatud, mis juba mõnda aega oma järge ootamas. Omalt poolt soovitame huvitavaks ning hoopis teistmoodi silmi avavaks kogemuseks Ishmael Beah´i raamatut „Kaugel ära. Lapssõduri mälestused“.

Millest raamat räägib?

„Traumeeritud, narkootikume täis topitud AK-47 automaatrelvi kandvatest lastest on saanud täiskasvanute asemel võitlevad sõdurid. Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch andmetel osales 2007. aastal lapssõdureid ligi 20 riigis mitmesugustes relvastatud konfliktides. Hinnanguliselt 200 000 – 300 000 last oli sunnitud sõdima valitsuste armeede ja mitmesuguste mässuliste rühmituste ridades. Raamatu „Kaugel ära“ autor Ishmael Beah oli lapssõdur Sierra Leones. 

Millisena paistab sõda lapssõduri silmade läbi? Kuidas saab lapsest tapja? Kuidas sellest välja tulla? Raamat annab haruldlase võimaluse lugeda kellegi jutustust, kes selle põrgu ise läbi käis ja sellest välja tuli. Raamatu kirjutamishetkel kahekümnekaheksa aastane autor põgenes kaheteistkümneaastaselt pealetungivate mässuliste eest ja hulkus mööda vägivalla tagajärjel tundmatuseni muutunud maad. Kolmeteistkümneselt värbas valistsuse armee ta enda ridadesse...

Kui raamatut lähimast raamatukogust ei leia, siis anna teada, saame ise laenata.

PS: Suvel oleme konkreetsed ehk saadame lühidalt rohkem infot kasulike ja huvitavate asjade ja teemade kohta läbi Facebooki.


Kolmapäev, 4. juuli 2012

Head uudised!


Suvel on hea edasi anda häid uudiseid! Ka neid, mida me ise oleme saanud juba natukene seedida.


Vasalemma Valla Lastekaitse Seltsil on hea meel anda teada, et 6. juunil toimunud Lääne-Harju Koostöökogu hindamise koosolekul otsustati toetada meie projekti „Vasalemma Valla Lastekaitse Seltsi tegevused 2012-2013“.

Mida uus projekt endas sisaldab?

  1. Õppereis tutvumaks Jõgevamaa ning Tartumaa laste- ning noortetegevusi korraldavate organisatsioonide ja seltside heade praktikatega ning nii Eesti, kui ka Vene kultuuripärandiga. See on kaks päeva põnevaid teadmisi, kohti ja inimesi!
  2. Projektikirjutamisõppe programm noortele, mille käigus toetame noori ideede arendamisel, aitame projektitaotluste kirjutamisel ja loodetavasti saab mõni noorteprojekt hiljem ka ellu viidud. Et Vasalemmas ikka ja alati midagi teha oleks!
  3. Vasalemma perede tervisepäev, kus teeme üheskoos sporti ning kuuleme-vaatame mitmesuguseid häid nippe tervisedendusest.
  4. Õppereis tutvumaks Saaremaa laste- ning noortetegevusi korraldavate organisatsioonide ja seltsidega ning sealse kultuuripärandiga. Veel kaks päeva inspiratsiooni!
  5. Lisaks kajastame mõlemat õppereisi osalejate poolt tehtud fotode näituste kaudu.

Tundub põnev, kas pole!?! Kui soovid tegijana korralduses kaasa aidata või osalejana osa saada, siis anna meile edast teada!

PS: Anname jätkuvalt kõigist oma tegevustest blogi ja Facebooki lehe kaudu teada!Seega pange „meeldib“ meie Facebooki lehele ning tellige omale blogi uuendused e-posti kaudu (vt lehe all osasse).

Suured tänud Lääne-Harju Koostöökogule, Leader programmile ning seltsi tegemistele kaasaaitajatele ja osalejatele!

Esmaspäev, 25. juuni 2012

Lastekaitsepäeva kajastus


Lastekaitsepäev läks igati korda

Lastekaitse seltsi eestvõttel ja mitmete heade abiliste koostöös tähistati ka Vasalemma vallas lastekaitsepäeva, seekord sobivalt laupäevasel päeval, 2. juunil. Hea traditsiooni kohaselt alustati päeva laste rongkäiguga kuuseplatsilt, kus kõik vapralt kaasamarssijad said näppu värvilised õhupallid. Kuna ilmataat oli taeva vihmapilvedega katnud ning trikitas ka tuulega, sammus kõik see mees seltsimaja kaitsva katuse varju.

Kõigepealt oli sealne lava päeva peategelaste – laste endi päralt. Teiste ees astusid tantsude ja lauludega üles Vasalemma ja Rummu lasteaia lapsed ning Vasalemma koolinoored Andres ja Gerda. Kõik soovijad said meisterdada tuulelohesid, palliga märki visata ja joonistada. Kes tuulist ilma ei peljanud, võis õues hobust paitada ning hobujuhi Katri Johanna abil lühikese ratsasõidugi teha. Väikeseks näljapeletuseks said kõik väiksemad ja suuremad tegelased pihku kõigi laste lemmikmaiuse - jäätisetopsi.

Päeva naelaks oli kindlasti Vello Vaheri tsirkuseperekonna üleastumine. Et lastele kõrgel lae all tehtud kaelamurdvad trikid meeldisid, polnud kahtlustki – iga harjutust saatis kõva kätteplagin. Närvikõdi tekitamiseks katsetati ka teravate naelte peal pikutamist ning trikitati pallide ja rõngastega. Lõpuks anti ka lastele võimalus ise pallide ja kurikatega žongleerida, lakke kinnitatud rõnga küljes rippuda ning küsida sõbralikult tsirkuseperelt kõike, mis vähegi pähe tuli.

Küllike Zukker
Vasalemma Lastekaitse Seltsi liige
(artikkel on avaldatud Vasalemma Valla Infolehes)


Teisipäev, 12. juuni 2012

Karistus ei ole kasvatus ja autoriteet ei ole automaatne - Pille Murrik

Tänases Postimehes ilmus Pille Murrik´u arvamuslugu "Pere muutunud maailmas: karistus ei ole kasvatus ja autoriteet ei ole automaatne"

Peame oluliseks seda artiklit ka siinkoha kajastada, sest kui mitte meie, kes siis veel? Jah, seda väga mitmes mõttes.


Abraham H. Maslow, üks eelmise sajandi tuntumaid psühholooge ja humanistliku psühholoogia teerajajaid, on leidnud, et lapse ja vanema suhted «on eelkõige nauding ja rõõm ning suurepärane võimalus nautimiseks». 

Pereterapeudi ja koolitajana kohtan järjest rohkem vanemaid, kes tõepoolest oma lastest ja lapsevanemaks olemisest rõõmu tunnevad. Hiljutine diskussioon vitsakasvatuse teemal tõi aga nähtavale palju hirme ja muresid (mis väljendusid küll pigem vihana) inimestelt, kelle jaoks kasvatus ja karistus näivad sünonüümid olevat. 

Diskussioonis vastandusid vitsakasvatuse pooldajad inimestele, kes leiavad, et lapsi tuleb lugupidavalt kohelda ja kasvatada saab ka vitsahirmuta. Vastandumise asemel tuleks aga karistamise ja kasvatuse teemasid käsitleda kontekstis. Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme?

Tuleme totalitaarsest ühiskonnast, kus oma peaga mõtlevad inimesed olid süsteemile ohtlikud ning aus ja selge eneseväljendus võis maksta isegi elu. 

Loomulikult nõuti ja kasvatati selles süsteemis kuulekust. Ajas veel kaugemale tagasi minnes jõuame perioodi, kus teoorje, hiljem talupoegi, mõisatallis ihunuhtluse abil kuulekusele sunniti. Hierarhilises ühiskonnas tagas kuulekus süsteemi püsimise. 

Demokraatia püsimiseks vajame kodanikuühiskonda, mille liikmeilt ootame iseseisvust, väärikust, vastutustundlikkust, julgust, empaatiat, eneseväljendus- ja kuulamisoskust, koostööoskusi, soovi elukestvalt õppida ja areneda. Peaks olema mõistetav, et neid omadusi ei saa arendada kasvatusviisidega, mis muudavad inimesed passiivseks ja manipuleeritavaks.

Olen kindel, et vitsakasvatuse pooldajate tegelik eesmärk on kasvatada oma lastest korralikke ja vastutustundlikke inimesi, kes saaks elus hakkama ning käituks ühiskonnas aktsepteeritaval moel.

Vitsa, see tähendab karistust ollakse harjunud nägema vahendina selle eesmärgi täitmiseks, sest lapsevanemana oskame me «automaatselt» valida vaid seda, mida ise oleme kogenud: vanemad, kes on (enamasti) korralikud ja toimetulevad inimesed, arvavad sageli, et just õigeaegne nahutamine on neid hoidnud halvale teele sattumast.

Mina usun pigem vastupidist: neist on saanud korralikud inimesed vaatamata nahatäitele, sest nad on kogenud ka midagi määratult tähtsamat – hoolimist. 

Kui omavahelistes suhetes on valdav hoolimine, üksteisega arvestamine, isiklik eeskuju, ei pruugi mõni üksik karistus lapse enesehinnangut ega suhteid vanematega jäädavalt rikkuda. 

Kui aga kasvatus ehitatakse üles nõudmistele ja karistustele, kuid laps ei koge lähedust, mõistmist ja hoolimist, jääb puudu omavaheline kontakt ja usaldus. Nii kaugenetakse üksteisest ja laps tunneb end hüljatuna. 

Selleks, et saada puuduolevat – kontakti ja märkamist –, hakkab laps alateadlikult käituma viisil, mis kindlustab vanema tähelepanu. Sageli on see vanemale vastuvõetamatu käitumine, «pahandused», aga ka haigestumine või õnnetused.

Martha Heineman Pieper ja Wil­liam J. Pieper, viie lapse vanemad, kel mõlemal on doktorikraad ning pikaaegne teadus- ja nõustamiskogemus, on veendunud, et lapses, kes sünnist peale kogeb, et tema vanemad tunnevad tema olemasolust ja tema eest hoolitsemisest rõõmu, areneb püsiv sisemine õnnelikkus, mida ei ohusta ka elus ettetulevad raskused.

Seevastu imikud, kellele vanemate rõõm osaks ei saa, muutuvad õnnetuks ning nende olulised arengulised vajadused jäävad rahuldamata. Laps eeldab, et tema õnnetuolek ongi vanemate soov, ning temas areneb õpitud teadvustamatu vajadus tunda end õnnetuna. See on revolutsiooniline arusaam lastekasvatuses, mida nüüdisaegsed neurofüsioloogilised uurimused ka kinnitada suudavad.

Traumaterapeut Sandra Wieland, rõhutab, et esimesel paaril eluaastal nähtu-kuuldu-kogetu salvestub lapse aju neuronaalses võrgustikus. Uuringud näitavad, et tegevust jälgides aktiveeruvad samad neuronid, kui ise sama tegevust tehes. 

Seepärast seadistub hoolivat käitumist näinud/kogenud lapse aju teostama hoolivust ning talle saab omaseks käituda hoolivalt, seda ka noorukina ja täiskasvanuna. Seega mõjutab mälujälg lapse hilisemaid reageeringuid, luues teadvustamatud baashoiakud ehk suhtumise.

Lapsel, kes on näinud ja kogenud hülgamist, hülgamist ka emotsionaal­ses mõttes ehk mittemõistetud olemist, ja väärkohtlemist (aga rahvusvahelise määratluse järgi on väärkohtlemine mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi), on aju seadistunud teostama hülgamist ja väärkohtlemist ning selle mustri järgi ta hilisemas elus ka käitub. Teda ennast vääralt kohtlevate inimestega kokku puutudes aga ei käivitu tema ajus ohu eest hoiatav alarmsignaal, sest toimuv on tema ajule tuttav. 

Lihtsalt õpetamine, kuidas on õige käituda, seda enam ei muuda, vaja on teraapiat ning reaalseid parandavaid kogemusi.

Viimane inimarengu aruanne näitab, kui väga me vajame muutusi ühiskonnas just hoiakutes ja suhtumistes. 

Mida me kasvatusega taotleme? Et meie lapsed oleks terved ja õnnelikud ning neist kasvaks terved, õnnelikud, iseenda ja teistega hakkama saavad täiskasvanud? Kuulekust? Või hoopis lapsi, kes oskaksid kuulata? Erinevus tähekombinatsioonis on tühine, sisulises tähenduses aga tohutu.

Lapsest vastutustundliku inimese kasvatamine käib hoopis teiste kasvatusmeetoditega kui kuulekaks drillimine. Kuulekust on lihtsam saavutada, sest lapsevanema rolliga kaasneb ka vanemlik võim. Lapse vastutustunde arendamine aga nõuab vanemalt teadlikkust, motivatsiooni, pühendumist, eneseregulatsiooni, järjepidevust, isiklikuks eeskujuks olemist.

Kuulekus ja vastutustunne erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Yale’i ülikooli psühholoog Stanley Milgram jõudis juba seitsmekümnendatel arusaamisele, et kuulekuse treenimine lastel kujundab kuulekusvajadust, muutes neid sõltuvaks ning pärssides vastutust oma tegude eest, sest vastutus projitseeritakse järgmisele võimutasandile.

Siin on hulgaliselt mõtlemisainet arutlemaks vastutustunde puudumise üle meie noortes või meie ühiskonnas. Samuti peituvad siin sõltuvuskäitumise juured. Sõltuvusprobleemid on märksa sügavamad kui esmapilgul paistab. 

Sõltuvusvalmidus inimese isiksuslikes joontes on vaieldamatult seotud autoritaarse kasvatusega. Natuuridest, kes ei kuuletu, saavad aga tihtipeale vastuhakkajad ja mässulised, kes lähevad sageli ka kuritegelikule teele.

Väidetavalt ei ole tänapäeva lastel enam seda «nuppu», mis toimiks põhimõttel: täiskasvanu ütleb, mina teen. Teisisõnu, lapsi, keda hirmu ja sunniga allutada ei saa, sest nad lihtsalt ei allu, on üha rohkem. Võimalik, et nad tajuvad, et selline kasvatus ei ole elus hakkamasaamiseks piisav. 

Nad jäävad endale kindlaks ja sõltumata sellest, kuidas neid ähvardatakse, tegutsevad ikka nii, nagu heaks peavad. Neid ei saa ka aidata, kui nad ise selleks vajadust ei näe.

Samas on paljud õpetajad leidnud, et neid lapsi lugupidavalt koheldes saab nendega kontakti ja koostöögi on võimalik. Nagu õpetaja Laur leidis, et kaks Tootsi enda tehtud rehkendust on kasulikum kui kolme ülesande mahakirjutamine kellegi teise pealt.

Lastel, kes on harjunud lihtsalt kuuletuma ja alluma, on raske enda eest seista mis tahes olukorras, ka kiusajate, ahistajate või narkodiileritega kohtudes, sest kuuletumisest on saanud nende sisemine omadus.

Sama mehhanism selgitab, miks inimsusvastaste kuritegude toimepanijad oma süüd eitavad: nad täitsid vaid käsku. Enda eest seista suudab laps, kel on kogemus, et ta võib oma seisukohti karistust kartmata väljendada. 

Vanemlikke ülesandeid on kergem täita, tundes laste arengu seaduspärasusi. Sageli lähevad aga vanemate ootused vastuollu lapse vajaduste ja arenguprotsessidega.

Iga vanem võiks meeles pidada, et laps ei ole tema omand, ja nii nagu porgandiseemnest kapsast ei kasvata, ei saa ka lapsest teha kedagi, kelleks tal pole määratud saada.

Vanem on nagu aednik, kelle hooleks on usaldatud kasvavate inimeste eest hoolitsemine. Seejuures ei ole inimene ainult bioloogiline isend, vaid eelkõige vaimne, hingeline, sotsiaalne olend. Need inimlikud kvaliteedid aga arenevad vaid inimestevahelistes suhetes.

Kiiresti muutuvas maailmas eduka toimimise eelduseks on emotsionaalne ja sotsiaalne intelligentsus. Edu ei saavutata reegleid järgides, vaid iseseisvalt mõeldes ning oma südant ja sisemist tahet järgides. Selleks vajame mitte hirmul, vaid aktsepteerimisel ja armastusel põhinevaid kasvatusmeetodeid, mis looks lastele võimaluse arendada välja eneses peituv potentsiaal.

Mudel, kus püüame kasvatada lapsi oma sõnade järgi, ei ole jätkusuutlik. Meie käitumine kujundab laste elu täiskasvanuna määratult rohkem kui see, mida neile õpetada püüame. «Sa pead ise olema see muutus, mida sa maailmas näha tahad,» ütles juba Mahatma Gandhi.

Meil tuleb tunnistada, et ajad, kus lapsed täiskasvanu autoriteeti automaatselt austasid, on paratamatult möödas. Kui me armastame neid tingimusteta, suuname neid hoolivalt ja käitume nendega lugupidavalt, pälvime ka nende lugupidamise. Sest nemad juba armastavad meid tingimusteta. 

Mina olen kasvanud nahatäiteta. Mind võeti sülle ja kallistati, tehti pai ja räägiti unejuttu. Olen vanematega koos mänginud ja tööd teinud. Oleme emaga lilli korjanud ja «pilveloomi» otsinud, isaga suusatamas käinud ja mootorrattaga sõitnud. Mind on ära kuulatud, minuga on arvestatud. Töölt tulles oli isal kombeks teha endale kohvi ning siis me istusime temaga köögilaua ääres ja jagasime teineteisega oma päevasündmusi. 

Need ühised hetked on mind inimesena mõjutanud rohkem kui mis tahes kasvatamine, sest nendest kogemustest olen ammutanud oma väärtusetunde. Kallistamine ei ole minu jaoks Ameerikast tulnud komme, sest juba mu vanaisa, kes oli sündinud 19. sajandi viimasel kümnendil, kirjutas oma mälestustes, kuidas tema vanaisa teda kallistas.

Lapsena pidasin seda kõike loomulikuks. Nüüd täiskasvanuna mõistan, milline õnnistus see on olnud. Olen kasvanud korralikuks seetõttu, et mu vanemad on mind armastanud. Ning mitte lihtsalt oma südames, vaid olen kogenud armastust läbi nende igapäevase käitumise.

Pille Murrik

Neljapäev, 7. juuni 2012

Lastekaitsepäeva fotojäädvustused

Oleme suure hulga ilusaid pilte 2. juunil Vasalemmas toimunud Lastekaitsepäeva tähistamisest pannud üles oma Facebooki lehele - minge julgelt uudistama, sest on näha, et meil oli väga tore!


Suur tänud kõigile osalejatele, korraldajatele ning toetajatele meeldejääva päeva eest!





Laupäev, 26. mai 2012

Lastekaitsepäev Vasalemmas - 2. juunil

Olge valmis!

2. juuni 2012

Lastekaitsepäev 
Vasalemmas 


alustame kell 12 kuuseplatsil ning jätkame kardirajal

Esinemised, mängud, Vello Vaheri tsirkuseperekond, rulluisukool ja palju muud põnevat! Võimalusel võtke oma rulluisud kaasa.

Tasuta ja kogu perele!


foto: Street Art Utopia

Üritust korraldab Vasalemma Valla Lastekaitse selts ning toetavad Leader programm ja Vasalemma Vallavalitsus

Reede, 11. mai 2012

Noorteseire aastaraamat 2011 - noored ja noorsootöö

Eile 10. mail esitleti Noorteseire aastaraamatut 2011, milles sel korral uuritakse lähemalt Eesti noorte osalemist noorsootöös, noorte motivatsiooni ja nende hinnanguid noorsootöös osalemisele.


Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimeses osas on ülevaade 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Välja tuuakse noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused.


Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel.

Noorteseire aastaraamat 2011 - noored ja noorsootöö
Ajalehe postimees artikkel: Noorte huvid ei kattu riigi soovidega


Varasemate aastate Noorteseire aastaraamatud:
Noorteseire aastaraamat 2010 - noored ja tööturg
Noorteseire aastaraamat 2009 - noortemonitor
Noorteseire on loodud teadmuspõhise noortepoliitika juurutamise eesmärgil. Noorte parem tundmine on noortepoliitika ja noorsootöö üks alustaladest, mis mõjutab oluliselt otsuste tegemise mehhanismi. Noorteseire pakub järjepidevat värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuutuste võimalikke mõjusid.

Kolmapäev, 25. aprill 2012

Veel Teadusbussi muljeid


Teadusbuss paugutas Vasalemmas

Juba mitmeid aastaid on mööda Eesti tiirutanud ratastel teaduslabor, mis eksperimentide ja trikkide abil pealtnäha keerukaid loodusteadusi lastele lähemale aitab tuua. Nii külastaski Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikatudengitest koosnev entusiastlik seltskond 17. aprillil ka Vasalemma seltsimaja. Lapsed said teada, mida mitte kunagi mikrolaineahju toppida ei tohi ja et jalgratta seljas vändates saab ka ise elektrit toota. Lisaks tekitati päris udu ning pandi “võlukepikese” abil purskama minivulkaan. Loomulikult pakkusid enim põnevust kõik särtsu ja pauguga eksperimendid. Kõige kõvema mürtsu ja vaat et väikese maavärinagi tekitas õues plahvatama pandud vesiniku ja hapniku segu ehk paukgaasiga täidetud suur õhupall.

Tarkusena saadi kaasa, et mürtsu ootuses tasub kõrvu kinni hoides alati sulgeda
ka suu. Ja kohe kindlasti mitte ei sobi suhu roheliselt kobrutav nn elevandi
hambapasta, mille keemikud katseklaasist välja võlusid.

Küllike Zukker



Reede, 20. aprill 2012

Kas pauku teete ja midagi õhku lasete?


Ehk artikkel Teadusbussi külaskäigust Vasalemma.

Teisipäeval Ämaris ja Vasalemmas külas käinud Teadusbussis tehti kümneid katseid ning eksperimente. Laste soovidele vastu tulles näidati rohkem kui tunni aja jooksul tuld, sädemeid ning tehti ka pauku.
Liikuva teaduslabori kutsus külla Vasalemma Valla Lastekaitse Selts. Seltsi juht Tiiu Mets ütles enne etendust, et nende blogist selgus, et lapsed ootavad külla midagi toredat ja samas ka õpetlikku. Nii tellitigi juba talvel Teadusbuss. "Järjekord vältas mitu kuud. Teisipäeval tuli bussirahvas Ämarisse ning pärastlõunal seltsimajja. Viimati olid nad Vasalemmas 2006. aastal, kui neid võõrustas kool," rääkis Mets.
Saalitäis lapsi oli samal ajal põnevil ning uudistasid asju, mida viis tudenginoormeest ning üks tudengineiu üles panid. "Kas pauku teete ning midagi õhku ka lasete," oli laste lemmikküsimus. "Midagi lendab õhku. Tuld ja sädemeid tuleb ka," vastasid katsetajad.

"Hoidke kõrvad kinni!"

Esimesena astusid laste ette Tartu tudengid Tarmo ja Jorma. Tarmo tervitas kõiki moonutatud häälega, mis tuleb heeliumi sissehingamisest. Seejärel tariti kohale termos -200 kraadini jahutatud vedela lämmastikuga ning kallati seda kasti. "Kui kallate lämmastikule peale kuuma vett, tekibki udu," näitas Tarmo auravat kasti keset saali.

Kummikommid pole just väga suured energiaallikad. Kuid kui panna komm vedelat hapnikku täis katseklaasi, siis pärast väikest vahelesegamist see plahvatab.
Kauaoodatud pauke tegid lastele tudengid Paap ja Sander. Loomulikult lugesid nad kõikide katsete eel ja järel sõnad peale, et kodus ei tohi neist ühtegi ise teha.
"Nüüd laseme õhupalli vesinikku ja seejärel hapnikku. Seejärel võtame ridva otsa põleva tiku ja läidame nööri otsas kõlluva palli," ütlesid Paap ja Sander. Lastel soovitasid nad kõrvad kinni hoida, sest kärakas olevat kõva. Saalitäis hoidis sõrmed kõrvas ning istusid hiirvaikselt. Pauk ja tulekera on vägevad, kümned lapsed rõkkasid rõõmust.

Pimestavad leegid

Keemikud Ida ja Eno näitasid nn. raketikatset, kus plastpudelisse valatud aineid läites hakkab pudel rattas ringi tiirutama. Samuti nägid kõik, kuidas tekib nn. flashbang ehk pimestav leek. "Seda kasutatakse sõdades vaenlase pimestamiseks. Soovitame ka teil mitte leeki vaadata, pöörake silmad näiteks akna poole," õpetas Ida, kui ta segas alumiiniumipulbrit ning kaaliumkloraati. Tekkis umbes meetrine leek, mis oli ere ning põles kiiresti. Jälle olid huvilised rõkkamas. Ning kohe näidati ka seda, kuidas tekib luminestsents.
Viimased katsed tehti seltsimaja ees. Kui lõhkes paukgaasiga täidetud õhupall, hõiskas keegi poistest: "Seda kuulis vist ka minu vanema, kes elab seal rohelises majas!"

Kirjutas Allar Viivik   
reede, 20 aprill 2012
Allikas: http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2806&Itemid=296

Pühapäev, 15. aprill 2012