Eestis elab absoluutses vaesuses pea iga viies laps ehk üle 45 000 lapse. Kui absoluutses vaesuses elavatele lastele lisada ka vaesusriskis elavad lapsed, puudutab vaesus enam kui 63 000 last. Ühiskonna näitajatega võrreldes on laste vaesus suurem nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse puhul. Näiteks on laste absoluutne vaesus 1,6 korda kõrgem ühiskonna keskmisest absoluutse vaesuse määrast.
Vaesusega kaasneb sageli sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus. Samuti toidu nappus ning puudulikest olmetingimustest tingitud terviseriskid. See kõik ohustab lapse arengut ning sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.
Oluline on vaesuse mõjude vähendamine, laste igakülgsete arenguvõimaluste loomine ning vaesuse järgmistele põlvkondadele edasikandumise katkestamine.
Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate kinnitusel püüavad omavalitsused vaesuses olevaid lastega peresid nii toetuste kui teenustega abistada, kuid paraku jääb mõlemast puudu. Samuti napib lastekaitsetöötajaid. Kohest abi vajavate laste ning vanemate jaoks on teenuste järjekorrad pikad, teenusepakkujaid vähe ning nii sobivad teenused, kui ka transpordiühendus nendeni puudulik. Toimetulekutoetusest, kui riiklikust meetmest ei piisa, et peresid vaesuspiirist väljapoole tuua ning mitmel juhul ei toimu toetuse kasutamine sihipäraselt.
Lasteombudsman teeb laste vaesuse leevendamiseks mitmeid ettepanekuid, mis on suunatud otseselt laste olukorra parandamisele.
Praktikas on ilmnenud, et lapsele suunatud rahalisi toetusi ei kasuta vanemad paljudel juhtudel lapse huvides. Lasteombudsmani hinnangul on vaja rohkem abi ja teenuseid viia otse lapseni – nii aitab ja toetab see last kõige paremini. Lahenduste otsimisel tuleb ühelt poolt pidada silmas konkreetset abivajavat last ja just talle vajalikke teenuseid ning teisalt tuleb vaadata lastekaitse süsteemis parandamist vajavat laiemalt.
Mõned näited lasteombutsmani ettepanekutest:
- teenuste (nt psühholoogi- ja logopeediteenuse) toomine lapsele ja vanemale
lähemale;
- riiklikult koordineeritud piirkondlike nõustamis- ja teenusekeskuste loomine;
- regulaarse kohustusliku arstliku kontrolli kehtestamine;
- lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimine lastele, kelle vanemad ei suuda selle eest
tasuda.
Ettepanekute arutamiseks kutsub lasteombudsman 6. märtsil kokku ekspertide ja otsustajate ümarlaua „Laste vaesus – otsime lahendusi!“
