Sotsiaalministeeriumi laste ja perede arengukavas 2012–2020 on aluseks võetud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus positiivse vanemluse kohta. Selle kohaselt
peetakse positiivse vanemluse all silmas vanemlikku käitumist, mis igati arvestab lapse
huvidega, on hoolitsev ja enesekindlust sisendav, vägivallavaba, tunnustav ja suunav ning seab piire lapse täieliku arengu soodustamiseks.
Positiivse vanemluse (positive parenting) kõrval räägitakse järjest enam ka piisavalt heast
vanemlusest (good enough parenting). See käsitlus tugineb eelkõige arusaamale, et on
ebareaalne oodata lapsevanematelt täiuslikkust, sest seda tehes õõnestaksime enamiku vanemate pingutusi, kes praktiliselt on „piisavalt head”, et täita oma laste vajadusi
(Hoghuni ja Speight 1998).
Jätka huvitavat ja kasulikku lugemist:
Hanna Vseviov (lk 12-15)
„Paremad vanemlikud oskused lisavad vanematele enesekindlust“ Matthew R. Sanders (lk 16)
Allikas: Ajakiri Sotsiaaltöö nr 4 2011
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar