Kui lapsed küsivad "Miks ja kuidas tuleb käsi pesta?"

Astume üheskoos gripihooajale vastu ning tuletame nii endale, kui kõigile pereliikmetele meelde, miks ja kuidas tuleb käsi pesta?

Mis on päris?

"Mis on  PÄRIS?" küsis Jänku, kui nad Nahkhobuga ühel päeval külg külje kõrval lamasid. "Kas see tähendab, et su sees on piuksuv asi, mis teeb vajutamisel häält?"

"Päris ei olene sellest, kuidas oleme tehtud," vastas Nahkhobu.
"Päris on asi, mis sinuga juhtub. Kui laps armastab sind kaua, kaua aega - mitte ainult kui mängukanni, vaid armastab sind TÕELISELT, saab sinust päris."

"Kas see on valus?" küsis Jänes.

"Mõnikord," vastas Nahkhobu tõtt nagu alati. "Kui oled päris, pole sul midagi haigetsaamise vastu."

"Kas see juhtub ühekorraga, nagu oleks sind üles keeratud," küsis Jänes," või jupphaaval?"

"See ei juhtu ühekorraga... Küll sa ise näed. Pärisekssaamine võtab kaua aega. Seepärast ei juhtugi see nendega, kes kergelt katki lähevad, või kellel on teravad nurgad, või kellega peab ettevaatlikult ringi käima. Tõtt - öelda on enne pärisekssaamist enamik su karvu kulunud, su silmad kadunud, õmblused lahti hargnenud ja sa narmendad igast kandist. Kuid kõik see ei loe midagi, sest välja arvatud nende jaoks, kes ei mõista, pole sa päriselt kunagi inetu."

Katkend raamatust Margery Williams "Velvetjänku"

Lasteabi nõuandetelefon

Tead last, kes vajab abi? 
Aita! 
Anna sellest teada.

Lasteabi nõuandetelefoni number on 116 111.

Lasteabi nõuandetelefoni eesmärgiks on anda kõigile inimestele võimalus vajadusel koheselt ja kiirelt teatada abi vajavast lapsest ning tagada saadud info edastamine vastavate spetsialistideni.

Teenuse osutamise seaduslik alus on Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse paragrahv 59 esimene punkt, mille kohaselt on iga kodaniku kohustus viivitamatult teatada abiandvatele organitele abivajavast ja hädaohus olevast lapsest.

Minu, sinu, meie kõigi kohustus!

Vana aasta viimastel päevadel tuletab lasteombudsman Indrek Teder meelde, et seadusest tulenevalt on igaühel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.  Andmekaitse ei ole abivajavast lapsest teatamisel takistuseks. 

Lasteombudsman koostas juhendi „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“. Juhendiga soovib lasteombudsman ärgitada senisest enam märkama lapse muret ja julgustada teada andma igast lapse väärkohtlemise juhtumist, aga ka näiteks sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata.

 „Loodan, et juhend on abiks igaühele, kes märkab abivajavat last ja peab sellest teada andma“, rõhutab lasteombudsman Indrek Teder juhendi olulisust iga inimese jaoks.

Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta edastada võib ning millistele seadusesätetele toetudes.

Lapse abistamise eelduseks on, et informatsioon lapse abivajaduse kohta on jõudnud pädeva ametiisiku või asutuseni. Seetõttu on lastekaitse olulised alustalad varane märkamine ja võrgustikutöö. Võrgustiku moodustavad lapsega lähemalt kokkupuutuvad inimesed: lasteaiakasvataja või õpetaja, huviringi juht, treener, arst, sõbra või mängukaaslase vanemad, noorsoopolitseinik jne. Kõigil neil on oluline roll lapse abivajaduse märkamisel ja pädevate asutuste teavitamisel.

Lastekaitse seaduse järgi on igal inimesel kohustus viivitamatult teatada abivajavast lapsest (LaKS § 59 lõige 1), olgu nad sugulased, naabrid või juhuslikud möödujad. Lapse abi ja kaitseta jäämine on igaühe vastutusel, kes märkab lapse abivajadust, kuid ei anna sellest teada.

Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Näiteks peab teatama naaber, kui lastega peres on sageli kuulda karjumist, nuttu, asjade loopimist. Teatama peab mängukaaslase vanem, kui laps näiteks tassi katki pillamise puhul kardab paaniliselt, et teda karistuseks lüüakse.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu.

Lapse abivajadus võib tuleneda tema:

-          võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest),

-          sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest,

-          pere toimetulekuraskustest jne.

Näiteks võib laps abi vajada, kui ta elab üksi; kui ta vajab erispetsialisti abi, kuid lapsevanem ei tunnista seda; kui ta ei käi koolis; kui ta jooksis kodust ära; kui ta pani toime süüteo.

Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed, kelle elu ja tervis vajab kaitset. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Näiteks on laps hädaohus, kui ta on vägivalla ohver, kui ta on tõsiselt haige, kui ta üritas enesetappu, kui ta on tugevas alatoitumuses.

Abivajavast lapsest tuleb teatada valla- või linnavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale. Vall

a- või linnavalitsuse lastekaitsetöötaja on last ümbritseva võrgustiku sõlmpunkt ja lapse abivajadust puudutava teabe koondaja. Kuigi igas valla- või linnavalitsuses ei ole tööl eraldi lastekaitsespetsialisti, on sellegipoolest alati olemas töötaja, kes vastutab lastekaitse eest. 

Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada tõsise ohu ja õigusrikkumise korral kõigepealt politseile ja seejärel ka valla- või linnavalitsusele. Politsei- ja Piirivalveameti kõigi nelja piirkondliku prefektuuri kriminaalbüroos on moodustatud lastekaitseteenistused, kes tegelevad laste vastu suunatud ja laste poolt korda saadetud kuritegude uurimisega.

Andmekaitse põhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamist! 

Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid valla- või linnavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks.

Vajaduse korral võib abivajavast lapsest teataja jääda anonüümseks. Anonüümsuse tõttu võib aga kannatada teate usaldusväärsus ja kontrollitavus ning seeläbi võimalus last abistada ja kaitsta. Kui aga abivajavast lapsest teataja avaldab oma andmed, siis on valla- või linnavalitsusel ja politseil ka teataja andmete suhtes kohustus järgida andmekaitse põhimõtteid. Valla- või linnavalitsus ja politsei, samuti asutus, kus abivajavast lapsest teataja töötab, võivad põhjendatud juhtudel piirata juurdepääsu teataja isikuandmetele ja keelduda nende väljastamisest küsijale. Samas hirm oma isiku ilmsikstuleku osas ei tohiks kedagi tagasi hoida abivajavast lapsest teatamisel. Näiteks kui kardetakse lapse seadusliku esindaja reaktsiooni, siis võiks mõelda, mida tunneb laps sellise inimese meelevallas. 

Juhendi „Abivajavastlapsest teatamine ja andmekaitse“ terviktekst. 

Pühade soovid!

Vasalemma Valla Lastekaitse Selts 

soovib kõigile 

meeleolukat, õnnelikku ja lähedastega koos veedetavaid

jõule ja aastavahetust!

Küpsetage piparkooke! :)

Jõule oodates...

Ühel korralikul jõuluootusperioodil, mil maad katab paks ja pehme lumevaip, on kõige õigem piparkookide küpsetamise vahepeal kelgutamas käia. Sinna saab minna kas kogu perega või siis kohale jõudes kelgumäelt ühise sõidu tegemiseks sõbrad leida. On vähe asju, mis loovad kergemini ja kiiremini sõprussuhte, kui koos kelgult lumehange lendamine.

Aga mida teha, kui maa on must? Neli päeva enne jõululaupäeva ja maa on ikka veel must ning kelgutamisest saab vaid öösel und näha.

Siis on õige aeg võta üheskoos kätte mõned head jõuluraamatud. Süüdata küünlad, tuua piparkoogid ja teekann lähemale, pugeda koos sõprade või perega sooja teki alla või istuda kamina ette ning üksteisele jõulujutte lugeda.

Häid jõulujutte on palju ning just nõnda neil lumevaesematel talvedel jõulutunne tulebki...

Kui jõulujutte juurde vaja, siis aitab raamatukogu.

PS: Head laste jõuluraamatute soovitused on blogi sissekande kommentaaridena igati oodatud.

Kelleks ma saada tahan?

Tõlge: Kui ma olin viieaastane, siis ütles mu ema alati, et õnn on elu võti. Kui ma kooli läksin, siis nad küsisid minult, kelleks ma suureks saades saada tahan. Ma kirjutasin: "Õnnelikuks". Nad ütlesid mulle, et ma ei saanud ülesandest aru ning mina ütlesin neile, et nad ei saa elust aru.