Järeleaitamistund Vasalemmas orienteerujatele

Novembrikuu lõpus toimus Vasalemmas Päkapikkude orienteerumine. Siinkohal jagame ka blogilugejatele teadmisi Vasalemmast ja selle ajaloost. 

1. Millised asutused on selles majas enne olnud?

1. Apteek ja seltsimaja
2. Pood ja seltsimaja
3. Pood ja apteek

Allpood –  selles majas oli mõisniku von Baggehufwudt´i seltsimaja (natuke selle maja kõrval), kus mängiti näitemänge, näidati tummfilme ja oli ka väike pood-teemaja. Selles seltsimajas kuulsid Vasalemma inimesed esmakordselt grammofonimuusikat. 1913-1914 ostsid hoone Valdsnepid jätkasid poepidamist. Nõukogude ajal “Paemurru kauplus”.

2. Mis hoone siin asus?

1. Hobusetall
2. Telliskivivabrik
3. Kõrts

Kuljuse kõrts – Voldemar Kuljus pidas kõrtsi, hiljem oli Kuljus ka kohalik konstaabel. 1944. aastal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Ameerikasse.

3. Mis asus selles majas enne 1996. aasta tulekahju ning mis asutused on kõrvalmajas olnud?

1. Siin vallamaja. Kõrvalmajas algul raamatukogu ja hiljem ambulants.
2. Siin raamatukogu. Kõrvalmajas algul leivatööstus ja hiljem ambulants.
3. Siin ambulants. Kõrvalmajas algul raamatukogu ja hiljem leivatööstus.

Vasalemma raamatukogu, vastas Timbu Manni maja – pagar Timbu-Juss, hiljem Karpovi leivatööstus, seejärel ambulants – kohaliku pagarmeistrina töötas Johannes Aarmann, keda rahavasuus kutsuti Timpuks (Timbu-Jussiks), kuna vanasti olid sellenimelised saiad. Tema valmistatud leivad-saiad-koogid-tordid olid oma kvaliteedi poolest kuulsad ka kaugemal. Johannes Aarmann oli lihtne külapoiss, ehitas sulasepalgast maja, kus hakkas pagariks. Tema naine müüs samas kondiitritooteid ja kohvi. 

4. Millised regulaarsed üritused toimusid enne II maailmasõda kuuseplatsil ning mis asutused on vastasmajas olnud?

1. Siin turg. Vastasmajas karn ja piimapunkt.
2. Siin turg. Vastasmajas rätsep ja apteek.
3. Siin turg. Vastasmajas kingsepp ja piimapunkt.

Jaama 20 – Oderi karn. Ruudukujulise põhiplaaniga paekivihoones on Nõukogude ajal tegutsenud ka piimapunkt.

Turuplats. Tänapäeval tuntud ka kuuseplatsina, selle keskel kasvava üksiku kuuse järgi. 1934. aastal oli turg 3 korda nädalas.

5. Mis asutus töötas selles majas aastatel 1931-1998?

1. Kõrts
2. Apteek
3. Koolimaja

Apteegi maja. 5. novembril 1931.a. avati Jaama tee 16 majas pood, mida pidas Jüri Pruning, osa majast oli välja renditud apteegiks Adalbert Jantrale. Majas tegutses ka Nõukogude võimu ajal apteek ja toidukauplus nn „karn”. Majas tegutses apteek kuni aastani 1998. Suure maja ühes osas töötas pood, mille Nõukogude ajal vahetas välja Keila Tarbijate Kooperatiivi toiduainete kauplus. 1982. aastani tegutsenud poodi kutsus rahvasuu ikka karniks.

6. Selles majas elas Keila mõisnik parun Kurt Fersen. Mille poolest oli tema tegevus oluline Vasalemma aleviku arengus?

a.       Tema korraldusel loodi Keila ja Vasalemma vahele rongiliiklus

b.      Rajas Vasalemma mõisa

c.       Jagas talle kuuluvad maad kruntideks ja müüs maha

Üks esimesi maju Vasalemmas. Selles majas elas Keila mõisnik parun Kurt Fersen, kes hakkas müüma Keila mõisa endisi maid-metsi. Suuremad tükid müüdi metsakauplejatele, väiksemad ehituskruntideks 1920-ndatel aastatel. Müüki läks suvilate ehituseks 140 krunti.  

7. Siin oli  aastatel 1905 – 1940  üks kuulsamaid Vasalemma tööstusettevõtteid. Mis?

1. Lubjatehas
2. Viinavabrik
3. Viljakuivati

Woldemar Milvei lubjaahju varemed. Lubjaahi töötas aastatel 1905-1914 ja 1931-1940. Samas tegutses ka telliskivide tööstus. Kohale lisab salapära lugu mehest, kes end pärast sõja lõppu Vene võimude eest korstnas varjas. Lubjaahju korsten lammutati 1962. aastal.  Siin oli lubjatööstus, telliskivitööstus ja sepikoda. Kavas oli sisse seada paekivi tahumise töökoda

8. Mis oli siin majas enne II maailmasõda?

a.       Piima kokkuostupunkt

b.      Hobusetall

c.       Koolimaja

Seltsimaja – Johannes Milvei karjalaudast on ehitatud praegune Vasalemma seltsimaja.